Eesti peaks ehitama oma keelemudeli

Olen jälginud viimasel ajal Eesti tehnoloogiamaailma kõige vägevamate poleemikat AI-agentidele agendikoodi loomise üle. Et tehisaru saaks inimese nimel turvaliselt tegutseda ja vastutus oleks selge.

Vajalik asi ilmselt. Aga kui see on meie suur ambitsioon AI-ajastul, siis lendame ikka väga madalalt.

Minu arvates peaks Eesti riik seadma endale hoopis suurema eesmärgi: ehitada oma riiklik suur keelemudel.

Mitte kohandada USA tehnoloogiat, vaid luua riigiettevõttes võimekus oma keelemudelit arendada ja hallata.

Selleks peaksime minu hinnangul võtma sihiks vähemalt miljard eurot aastas. Mitte ühe mudeli treenimiseks, vaid kogu võimekuse jaoks: arvutuskeskused, turvaline taristu, andmed, tippspetsialistid, teadus ja rakendamine riigiasutustes.

Jah, miljard on meie mõistes tohutu summa. Kuid kui AI hakkab tegema järjest suuremat osa meie tööst, ostame vastasel juhul selle kriitilise võimekuse väljast sisse. Rahastus peaks käima etappide kaupa, mõõdetavate tulemuste ja selge vastutusega. Osa investeeringust võiks pikemas vaates tagasi tulla riigi säästude ja teenusetuluna. See oleks julgeoleku- ja majandusprogramm, mitte üks tarkvaraprojekt.

Ükskõik kui kehvake meie esimene keelemudel oleks, oleks see meie enda oma. Meie kontrolli all. Meie arendada. Meie vajadustest lähtuv.

Esmalt saaksid seda kasutada riigiasutused tööprotsesside automatiseerimiseks, siis Eesti ettevõtted. Kui lahendus osutub konkurentsivõimeliseks, saaks seda pakkuda ka teiste riikide ettevõtetele ja valitsustele.

Siin on üks majanduslik aspekt, millest räägitakse liiga vähe.

Üha suurem osa tööst, mille eest seni maksti inimestele palka, tehakse ära AI abil. Aga kellele maksame selle AI eest? Suures osas USA tehnoloogiaettevõtetele.

Osa rahast, millest varem maksti Eestis palku ja laekusid maksud, võib tulevikus liikuda välismaale AI-teenuste eest. See puudutab meie tulevast maksubaasi, majanduslikku sõltumatust ja julgeolekut.

Oma keelemudelit saaksime pakkuda tasulise teenusena Eesti ja välismaa ettevõtetele. Ainult ostja asemel oleksime ka tehnoloogia omanikud ja teenusepakkujad.

Ja mis kõige olulisem: me ei oleks nabanööri pidi seotud mõne üksiku USA tehnoloogiaettevõtte otsuste, hinnastamise ja teenuste kättesaadavusega. Mida sügavamale AI majandusse ja riigivalitsemisse jõuab, seda ohtlikumaks selline sõltuvus muutub.

Ma ei arva, et Eesti suudaks homme OpenAI, Anthropicu, Meta või Google’iga võistelda. Aga oleks strateegiline viga jätta oma võimekus arendamata lihtsalt seetõttu, et teised on praegu ees.

Meil on digiriigi ehitamise kogemus ja tehnoloogiline kompetents. Nüüd oleks vaja sellele vastavat ambitsiooni.

AI-agentidele isikukoodi loomine on digitaristu arendamine. Oma keelemudeli loomine oleks investeering Eesti tehnoloogilisse iseseisvusse.

Me ei peaks püüdlema ainult selle poole, et olla maailma kõige osavam võõra AI kasutaja. Peaksime tahtma olla ka selle tehnoloogia omanik ja arendaja.